liisa iti ringkäik hanna imk hea bloog triinuks mr gadget nelladella päris s(h)iti avantyristid mmaakad undress anke jube juss kairamsterdab teller kaarel n ilusad asjad kitty eeva emaisaleevike märt rein arkadi kaessveed miss pariis veiko kalor heategu jürgen - - - KKK

elu õnnestus! Kolmapäeva ennelõunal: tervitusega eilsetele erialaelitaristidele - ... jah, nagu selle poolaka lained - öääöööm... nimi.. nimi... ma tean küll.... Kondratieff! Kondratieffi lained! - Täpselt! Kondratieff! - Kondratiev, hähh. Przewalski! - Kondratieffi hobune, Przewalski lained. - Kondratieffi hobune on kaamel. Baltoscandalile täna? liisa @ 2/7/08 9:21 kaja (0) Reede õhtul: tragöödia kuraditosinas pildis Esimene pilt. Aprillis millalgi. Tõnn helistab, räägib, et juunis mängivad Tammsaaret mitukend tundi jutti, küsib, kas ma piletit tahan. Kui pärast blogin, paneb mu kirja. Olen meelitatud ja mõtlen, et küll hiljem saab "ei" öelda, vastupidi mitte. "No okei, muidugi!" Teine pilt. Juuni alguses millalgi. Hakkan uurima, kas ma tunnen kedagi, kes tunneks kedagi, kes läheb maratonile. Mitte keegi ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes sellise piina eest majanduslanguse ja heitlike juuniilmade tingimuses tonni välja käiks. Hakkan muretsema logistika pärast. Kolmas pilt. Nädal enne maratoni millalgi. Helistan Linnateatri kassasse ja küsin, kas neil on mulle pilet. Sajab nagu sõjafilmis, seega loodan nats, et ei ole. On küll. Helistan Tõnnile, küsin, et kui laupäeval ka sellist padukat sajab kui täna, mis siis saab. Tõnn ütleb, et no siis on perses. Ma ütlen, et ahah, headaega, näeme siis laupäeval. Lähen ostan pileti välja. Neljas pilt. Päev enne maratoni millalgi. Teen pakkimisnimekirja. Tuttav soovitab termose kaasa võtta ja lumelauduri põlvikud ja palju tekke ja mütsi kindlasti. Sest istumisalune on kõva ja rõvekülm on kogu aeg. Et siis termosesse võib kümpsi eest muudkui teed juurde osta ja tekkide sees võbiseda. Kusjuures, ma juhin tähelepanu sellele, et see tuttav käis ainult ühte etendust vaatamas ja sisust muljetamiseni me ei jõudnud. Nii rõvekülm oli. Ilm.ee pakub järgmist: Taipan, et Hollandi-Venemaa mäng pole mitte reedel vaid laupäeval. Life is what happens when you're busy in Kukenoosi viljakuivati. Viies pilt Vargamäel torkavad silma plastpeltsi järts ja Kukenoosi viljakuivati kohale kogunevad äikesepilved. Palunlülitagemobiiltelefonidvälja-Juta võtab mind vastu sooja hoolega nagu ikka, soovitab asjad publikuridade alla panna ja näitab hea koha neljandas reas. Juta on oma. Kuues pilt Tõde ja Õigus. Teine osa. on enam-vähem nii hea kui esmakorrast mäletan, ainult Tommingas pole Üksküla. Aga Argo Aadli on endiselt ehe mömm-Indrek. Ramilda, tuleb välja, ongi piinlik-hüsteeriline roll, mitte pole asi näitlejates. Ja siis Rain Simmul oma dusha ja kananaha-Pushkiniga. Märkmikusse kritseldan pimedas "kärbse aevastus peaaju sees". Seitsmes pilt Minu pime usk logistilistesse lahendustesse saab premeeritud - leian Piia, varem siin blogis märgitud kui Jõhvi Kunn. Teeme Piia autost staabi ja kaardistame varustuse - üks termos, kaks pudelit kärakat, kaks korralikku vihmavarustust, üks magamiskott, 2 banaani, 2 kapsapirukat, 2 õuna, kodujuust, krabipulgad. Lisaks soliidne summa, mille paneme ööpäeva jooksul peamiselt termosetäite ja rabarbrikoogi alla magama. Kaheksas pilt. Vihm on otsas, kolmandat osa mängitakse heinamaal. Kerkib uudishimu - ot mismoodi nad nüüd töölisrevolutsiooni aasal teevad? Jänes Laine ja Roose Riina lõõbivad, et nüüd, mis Linnateater rahast paljaks kärbitud, peakski äkki Albu vallateatriks hakkama ja heinamaale jääma. Üheksas pilt Heinamaarevolutsioon toimib, milline leidlik võsakasutus! Ja mässajaid saab otseselt mättasse lüüa. Kui ma nüüd ühte asja peaksin sellest etendusest meenutama, siis ma meenutaksin Kröösuse mantlit. Ma ei imesta, kui Tõnn sellepärast siukse ameti valiski, et nägi ette, et saab sellise mantliga mööda heinamaad joosta ja punast liputada. Avastseen on võimas. Kümnes pilt Palun teatrikeeldu inimestele, kes kuulutavad "sosinal" üle mitme-setme ruutmeetri: "Aa, näe nüüd saab surma!" või: "Näe, Üksküla!" või "Ootamisasja, see monoloog jäi tal nüüd ära või? Eelmine kord oli monoloog!" Samuti palun teatrikeeldu fotograafidele, kes oma guruaparaadilt tudishpiipi ei suuda maha võtta. No ajab hinge täis, kui inimesed parajasti kaunilt lemblevad või koolvad ja siis imiteerib kellegi DIGIaparaat filmi edasikerimist. Mõttes palun muidugi, ma pole möliseja tüüp. Üheteistkümnes pilt Öö ja külm. Karini ja Indreku lava mõjub metsa taustal paremini kui Põrgulava betoonseinte vahel. Pinginaabriks saavad Veiko ja Ursula, kes arutavad enne etendust armutu põhjalikkusega lavastuslikke detaile. Palu või neile ka teatrikeeldu. Samas neilt pärida lavataguste detailide kohta, nii et jätan palumise katki. Väga külm on ja uni armutu. Otsustan magama minna, aga vaheajal saab kuidagi palju nalja ja elu sisse tagasi. Tõnn välgutab sõjaväepesu. Kaheteistkümnes pilt Karin ei käi nii närvidele kui esimene kord, mil oli suur pettumus, et raamatus nii mölakat Indrekut mängib seksikäs ja viihtyisä Sammul ja etenduse moraal on "vähem hüsteeriat, naised!". Tukun. Ärkan häälekamate stseenide ja Simmuli põsemikrofoni öeldu peale. Põsemikrofon lööb laineid - Simmul käis laukas ujumas ja nüüd on hääl läind. Ükshetk ohkab Piia veidi liiga valjult üle publiku "Issand kui loll naine, ma enam ei või" - selle peale ärkan ka. Kaheteistkümnes pilt primm Vargamäe kuningriik. Paks udu. Veniv etendus. Ärkan mõne stseeni alguseks ja lähen erinevate asjade peale närvi. Et mismõttes on neil mingi palagan-koer sinna sisse kirjutatud. Et mismõttes on Krõõt Vargamäele saabudes rõõmus ja ütleb Andresele: "Tulgu mis tuleb, ma armastan sind!". Mismõttes teritab Sauna-Madis kogu aeg labidat, kui ei räägi - ei kuule teiste teksti läbi kolina ju. Väga külm on ja brändi läheb ümber. Lõpus plaksutatakse, aga eufoorilis-pidulikku finaali ei tule. Nüganen on vist magama läinud. Kolmeteistkümnes pilt Istume autos. Piia paneb mootori käima. - Läksime? - Ega ei tahaks küll... Piia paneb mootori seisma. Lõpuks on soojaks läinud. Pea käib ringi ja silmad kuivavad. Umbes tund hiljem ajan Piibel käe püsti ja saan peagrimeerija auto peale. Selgub, et kõige keerulisem grimm-soengud on "Karinis ja Indrekus". liisa @ 20/6/08 21:05 kaja (5) Kolmapäeva ennelõunal: uudiseid kloostrist Jalutasin luigetiigist mööda ja m6tsin - tule koju, siin on valged ööd, odav 6lu ja jalgpall normaalsel kellaajal! Sõnumisaaja: Juhan Saadetud: 22.07.44 16.06.2008 Istusin just saunas ja kirjutasin sinule kirja - tule siia, siin odav olu ja olümpia norm ajal. J Saatja: Juhan Saadetud: 12.37.21 17.06.2008 liisa @ 18/6/08 9:31 kaja (0) Pühapäeva päeval: igamehesport roheline ekraan värviliste täpikestega on täiesti teraapiline lõõgastus igaõhtuses programmis. ma olen väga tänulik, et sel ajal ei pea mõtlema, ega süvenema, ega keskenduma, ega mitte midagi tegema. otse muidugi tasub vaadata, sest kohe kui kõrvale vaatad on värav. pets teab ka millal värv tuleb, sest ta tõmbab tähelepanu hetk enne seda endale. kahjuks ei paista ta "minu" võimelmisgruppide poolt olevat. iti @ 15/6/08 12:07 kaja (1) Teisipäeva õhtul: õudne ja äge ehk õudsaltäge ei lisandu meile siia kolmandat tegelast. ta elab oma salaelu minu kõrval, aga et elu kulgeks loomulikult oma sängi mööda edasi ja et mul oleks aus vabandus, miks mind kusagil (loe: mõnes kohas) ei ole, siis palun: paremal Peeter Erik - minu poeg. täna kolm nädalat ja kaks päeva vana. tore poiss. vasakul Krokodill Gena - sojusmultfilmi täht. antud isend Moskva Detski Mirist. Liisa tõi. iti @ 10/6/08 18:14 kaja (5) Pühapäeva õhtul: viktoriin Arvake ära, kuhu ma täna sõidan. liisa @ 25/5/08 18:31 kaja (11) Neljapäeva õhtul: homme on mitu pidu ja muud olulist sündmust Ma tean mõnda, kes läheb, seega kes teab. liisa @ 22/5/08 21:27 kaja (0) Laupäeva öösel: siin ida Zu Risiken und Nebenwirkungen lesen Sie die reisikiri. Mõned pildid ja videod lisanduvad veel. (kuivõrd ma ise arvan, et reisikirjad on jube tüütud, vajalikud ainult siis, kui endalgi minek, ei hakanud seda bloogi siin saastama, vaid tegin uue. Pole välistatud, et sinna hakkabki nüüd ida-reise ilmuma) liisa @ 17/5/08 3:59 kaja (1) Neljapäeva päeval: erinevalt liisast on minule keelatud lubatud ehk siis remont. eestis pole pop öelda remont. kõik renoveerivad. aga vene keeles pole sõna реноватсиа, vaid on обновитъ. igaljuhul olen ma hunnitult aega kulutanud läikavate, rõvedalt paksude ajakirjade "лучшие интерьеры" läbi lappamisele (isa andis mulle kastitäie) ja no meie rannaküla домик sealt küll inspireeritud ei saa - 1995. aasta moodne kroom ja plüüz, Silvio Berlusconi mööbel ja kuninglik kitš. stiilinäitena pakun teile uskumatut võimalust külastada мастер кот-i kodulehte, et ikka oleks selge milline vaimupiin see on olnud. iti @ 15/5/08 13:56 kaja (0) Esmaspäeva õhtul Tänase päeva mõte kuulub heale Räpina inimesele, kes istus Tartu bussis esipinki ja kandis kuni Moosteni ette, kui palju on hinnad tõusnud (palju), kui vana ta on (kaheksandviis, Pätsi ja Laidoneri mõlemat näind), et see jalgrattatee on puhas lollus (palju siit sõidab? 2 poissi sõidab kooli!) ja et Räpina koolimaja asus kunagi siin kollases majas (nüüd on uues majas ja seal on selline võimla, et!) Siis Tartuni ei tulnud miskit, aga kuskil Juudi surnuaia juures tuli uudistest, et ÜRO kuulutas käesoleva aasta kartuliaastaks. Mispeale laususki hea Räpina inimene päeva mõtte: "Nad on nagu Moskva oma kartulitega." Muidu on nii, et olen Tartus ja ootan pakkumisi. Lootusetu ettevõtmine vist. liisa @ 12/5/08 19:29 kaja (5) varasemad kirjatükid